Miks tekib vetikas ja kuidas seda ennetada?

 

Iga akvarist on ilmselt mingil moel kokku puutunud vetikaga. Olgu see rohevetikas, pruunvetikas, habevetikas või midagi muud. Vetika tekkimisel on alati mingisugune põhjus. Lihtsam on seda ennetada kui võidelda tagajärgedega.

Miks vetikas ikkagi tekib?
  1. Akvaarium on asetatud aknale liiga lähedale või päike paistab akvaariumile peale. Vahel piisab ka sellest kui õhtune või hommikune päike paistab tunnike akvaariumile.
  2. Tuli põleb liiga kaua. Olenevalt taimede, väetiste ja muudest faktoritest võib 10 tundi valgust mõnes akvaariumis panna vetika vohama. Kui aga lühendada valgusti põlemisaega siis võib vetikas taanduda ja sootuks kaduda. Ka vanad lambipirnid võivad aidata vetika kasvamisele kaasa.
  3. Ületoitmine on üks peamisi vetika põhjustajaid. Üleliigne ehk söömata jäänud toit hakkab lagunema ning selle tagajärjel tekkivad jääkained on toiduks vetikale.
  4. Väetiste liigne tarvitamine akvaariumis. Akvaariumisse, kus on ainult mõned taimed, ei ole vaja lisada kogu soovitatud kogust, mis on väetisepakendile märgitud. Siinkohal jällegi üleliigne väetis jääb kasutamata ning see loob olukorra, kus vetikal on toitu ning ta saab kasvada. Kui ei tunne oma akvaariumit veel nii hästi ja ei tea kus piir on, siis alguses soovitan lisada ainult osa pakendile märgitud kogusest ning seda tõsta. Kui peale viimast lisamist hakkab vetikas kasvama, siis see on selge märk, et väetist on pandud liiga palju. Antud soovitus kehtib eeldusel, et teised vetikat tekitavad tegurid on kõrvaldatud.
  5. Veevahetuste mitte tegemine. Loomade elutegevuse käigus tekib erinevaid jääkaineid akvaariumisse. Kui nende tase ühel hetkel läheb liiga suureks, siis jällegi võib tekkida vetikas.
 

Seega vetika ennetamiseks jälgi kõiki nimetatud faktoreid. Vähenda valgust või paiguta akvaarium kohta, kus ta ei oleks aknale liiga lähedal. Anna toitu väikeste portsjonitena, mille kalad jõuavad korraga ära süüa. Vaata, et toit ei jääks veepinnal olevatesse taimedesse kinni ning kõik üleliigne eemaldatakse. Kalatoidu lagunemisel tekib fosfaat, mille taseme suurenedes hakkab vetikas jõudsalt kasvama. Liigse toidu ja väetise saab veest eemaldada veevahetusega, sifooni ka põhja. Ka regulaarsete veevahetuste (20-30%) tegemine on tähtis, sest see aitab hoida toitainete sisalduse vees madalana. Veetestidega saad lihtsa vaevaga teada, kui mõne aine tase on vees läinud liiga kõrgeks. Vetika puhul tasub testida fosfaati (PO4) ja nitraati (NO3). Nitraadid ja fosfaadid soodustavad vetikate kasvu akvaariumis ning veevahetus on parim viis hoida antud ainete tase vees madalal. Vetika tekkimisel eemaldage see akvaariumist, sest kui asi hulluks lasta on pärast hulga raskem võidelda. (Ei kehti sinivetika kohta, sest tegelikult on tegemist bakteriga, mis nõuab teistsugust lähenemist.) Ka elustaimede lisamine aitab vetikaga võidelda, sest uute taimede lisamisega suureneb ka vajadus toitainete järgi. Siinkohal lisatud taimed tarbivad ära üleliigseid toitaineid. Mida vähem toitu jääb vetikatele seda parem.

Ülevalpool on toodud välja ainult levinumad vetika tekkepõhjused ja ennetusviisid.

Kui sa kahtlustad oma akvaariumis sinivetikat ehk tsüanobakterit (sinakasroheline), siis kindlasti loe ka siit sinivetika kohta. Sinivetikas ei ole tegelikult vetikas ning antud nimi on eksitav. Tegemist on bakteriga ning seetõttu tuleb läheneda pisut teisiti.

Miks kalad surevad?

Tunned vahel, et nagu mõni kala oleks akvaariumist kadunud, aga kokku ei suuda ka neid lugeda, sest nad ujuvad liiga kiiresti. Varsti märkad märgatavat kadu, aga ikka laipa ei näe. Vahel tõmbab filter kalalaiba kiiresti endasse, samas võivad akvaariumikaaslased ta nahka pista või siis vedeleb taimede all või pimedas nurgas kuhu inimsilm naljalt ei ulatu.

Põhjused, miks kalad surevad

1. Stress on kalade number üks tapja ja on sageli aluseks haiguste tekkele.

2. Akvaariumi vähene ettevalmistus. Puuduv või poolik akvaariumi sissetöötamine. Puuduv korralik lämmastikuringe. Alles käivitatud akvaariumites on tavaline, et kalad surevad, sest akvaarium ei ole sisse töötatud. Väga halbades oludes võib see juhtuda juba ühe ööga, kuid tavaliselt see võtab aega mõne päeva või isegi nädala. Kalad ei ole ju tegelikult ainsad elusorganismid akvaariumis. Sissetöötatud akvaariumis on põhjapinnases ja filtris bakterikolooniad, kes aitavad lagundada klaaskastis tekkivaid jääke. Neil on justkui sümbiootiline suhe. Ilma kaladeta ei teki akvaariumis jääkaineid, mis on headele bakteritele toiduks. Samas ilma bakterikolooniata muutub vesi kiiresti kaladele ebasobivaks ja isegi surmavaks.

3. Ebasobiv akvaariumi suurus ehk tavaliselt liiga väike akvaarium.

4️. Valed akvaariumikaaslased ehk kokku on pandud sobimatud liigid. Näiteks pandud kokku isane betta ja gupid. Ilmselgelt antud kombinatsiooni puhul sureb üks või teine.

5️. Halb vee kvaliteet. Ammoniaagi, nitritide ja nitraatide liiga kõrge tase. Testi vett regulaarselt.

6️. Ületoitmine. Antakse kaladele liiga palju süüa. See et kalad näevad näljased ja ujuvad söögilaua juures ei tähenda, et nad vajavad veel süüa. Dieedipäev ja värske toidu andmine ei tee kaladele paha. Ka liiga ühekülgne kuivtoit ei ole kaladele hea.

7️. Vähene akvaariumi hooldus. Veevahetuste tegemata jätmine. 1 kord kuu jooksul on ilmselgelt tavalise akvaariumi jaoks liiga vähe. Veevahetusel puhasta põhi sifooniga. Korja akvaariumist välja lagunevad lehed. Eemalda vetikas mehaaniliselt. Puhasta filtrit, kui veevool väheneb.

8️. Haigused. Bakteriaalsed, seen- ja parasiithaigused. Kalad jäävad tavaliselt haigeks stressi, halva veekvaliteedi ja vähese hoolduse tõttu, sest immuunsüsteem nõrgeneb. Kohe kui näed kala käitumises või välimuses muutust tegutse, sest pärast võib olla juba hilja.

9️. Valed liigutused. Ära jäta lampi liiga kauaks põlema. Veendu, et filter töötab (on vooluvõrgus) ja temperatuur oleks sobiv. Need kõlavad elementaarselt, kuid vahel filtrit või akvaariumi puhastades lihtsalt unustame tehnika vooluvõrku tagasi ühendada või lähme kogemata vastu temperatuuri reguleerivale nupule.

10. Põhjused, mida ei saa kontrollida. Kalade väärareng. Kõrge vanus. Kui kala on sul olnud paar kuud ja ta ikka sussid püsti viskab, siis asi peitub eelpool nimetatud punktides.