Õli- ja proteiinikiht akvaariumis

Me kõik oleme ilmselt näinud õues poriloikudel õlikihti. Kui sa aga näed sarnast vaatepilti oma akvaariumi veepinnal, siis on midagi valesti ja peaksid asuma tegutsema. Tõenäoliselt on sul veepinnal kas proteiini- või õlikiht ning lõpuks võib see akvaariumiasukatele saatuslikuks saada. Seda sa ju ei taha.

Kui kiht veepinnal näeb välja tule all vikerkaarevärvides ja selge, siis on tegemist õlikihiga. Kui aga kiht on tuhm, hallikasvalge, pigem läbipaistmatu, siis on tegemist proteiinikihiga. Isegi kui täpselt ei tea kummaga on tegu, siis õnneks mõlemast saab jagu samade meetoditega.

Antud kiht akvaariumis iseenesest ei ole ohtlik, kui sa just ei ole õli akvaariumisse valanud, kuid see vähendab normaalset gaasivahetust veepinnal. Kui gaasivahetus on häiritud, siis loogiliselt võttes väheneb hapniku hulk vees, mis pole hea, sest me kõik vajame hapnikku.

Miks võib tekkida proteiini- või õlikiht veepinnale?

Sageli me ise kanname oma kätega õli akvaariumisse. Mingil määral on inimeste kätel rasu, mis satub käsi vette pannes akvaariumisse. Kindlasti võiks käed enne akvaariumiga tegelemist puhtaks pesta, et eemaldada mustus ja muud jäägid (kosmeetika, ilutooted, kreemid, toidu ja keha katsumisest jne).

Kalatoit sisaldab valku ning see on ka üks proteiinikihi tekitajaid. Kui söömata toit akvaariumis laguneb, siis protsessi käigus tulevad toidus sisaldunud rasvad ja valgud pinnale. Tavaliselt tekib see kalade ületoitmisest. Kuna mõned kalad vajavadki valgurikast toitu ehk teise alternatiivi vastu vahetada ei saa, siis tuleks jälgida söögikogust, et ei tekiks söömata toitu.

Väljaheide sisaldab rasvasid ja valke. Asi pole ainult toidus, vaid looduse poolt toodab kala seedesüsteem toitu lagundades õlisid ja proteiine. Kakades väljuvad õlid ja tõusevad pinnale, mis moodustab kihi.

Võib-olla oled märganud, et uut filtrit/pumpa ostes on mõni osa justkui õline või mõne määrdeainega koos. Tehases tootmise käigus on õlitatud filtri liikuvaid osi või saanud sellega kuidagi kokku. Sellepärast tulebki uut seadet enne akvaariumisse panemist loputada. Päris pedantseks ka ei tasu minna puhastamises, sest ilmselt on määrdeaine seal põhjusega. Seega loputa seadet, et õlikogust vähendada.

Ka halb akvaariumi asukoht võib olla veepinnal oleva kihi tekkimise põhjus. Kui akvaarium on kohas, kus lähedal kasutate aerosoole või ilutooteid, siis need võivad sattuda klaaskasti, eriti siis kui kaant ei ole peal. Seega vali kohta, kus kasutad ilutooteid või aerosoole. Tee seda akvaariumist kaugel. Alati on ka võimalus paiguta akvaarium uude kohta. Lisaks eelnevale võiks akvaarium asuda eemal ka köögist, sest õhu kaudu võivad rasvad sinna sattuda. Keegi meist ei taha ju, et akvaariumisse satuksid ained, mis sinna ei käi.

Surnud kala/teo akvaariumist eemaldamata jätmise tagajärjel võib ka tekkida õlilaik veepinnale. Suures akvaariumis seda ilmselt näha pole, aga mine sa tea. Kui jääte laiba eemaldamisega hiljapeale, siis tasub antud tegevuse juures nina kinni hoida, sest sealt tulev lõhn pole just meeldiv. Seega aegajalt tasuks ikka kalad üle lugeda.

Kuidas proteiini- ja õlikihist vabaneda?

Kõige lihtsam viis on see eemaldada käsitsi, näiteks paberrätikuga. Aseta paber akvaariumi pinnale. Oota natuke kuni näed, et paber on ained endasse imenud ning eemalda paber. Vajadusel korda. Et vältida üldse kihi tekkimist, siis jälgi, et kalu ei toidaks liiga palju ning kindlast suurenda veepinna liikumist. Veepind peaks lainetama. Iga vee liikumist parandav meetod aitab vältida õli- ja valgukihi tekkimist. Pideva probleemi puhul võid kaaluda ka skimmeri ostmist. Skimmer tuleb asetada veepinna lähedale nii, et pinnal olev kiht, taimed ja muud tükid voolavad skimmeri pealmisse auku, kus see veest välja filtreeritakse.