Betta splendens
Järgnevalt on mõned faktid bettade kohta:
- Kas teadsid, et sõna betta viitab umbes kümnetele erinevatele kalaliikidele. Enamik inimesi mõtleb betta all betta splendensit või siiami tapluskala.
- Bettad on territoriaalsed ja agressiivsed. Neid nimetatakse siiami tapluskaladeks põhjusega. Eriti isased kalad on territoriaalsed ja ründavad teisi isaseid bettasid, aga ka teisi kalu. Seepärast ei soovitata bettat koos teiste kaladega pidada. Kui tahad bettat ilusa sabaga ja tervena hoida, siis ära lähtu loomapoodide soovitusest panna ta teiste kaladega kokku.
- Bettad on omnivoorid ehk kõigesööjad. Looduses sööb betta putukaid (kriketid, kärbsed, rohutirtsud) ja putukate vastseid, mida tavaliselt süüakse vee pinnalt koos vetikatega. Nad võivad süüa ka krevette ning nii külmutatuid kui ka kuivatatud punaseid sääsevastseid.
- Bettadel on erinevad sabakujud. Bettad teevad lummavaks nende sabakuju ja erinevad värvid. Levinumad sabakujud on plakat, poolkuu ja kroon, aga leidub ka teisi: kamm, delta, kahekordne saba, roos jne.
- Looduslikud bettad on tegelikult pruunid ja rohelised. Mitmevärvilised bettad on saadud selektiivse aretuse käigus. Looduses olevatel bettadel uimed on väiksemad.
- Emase ja isase bettal on lihtne vahet teha. Isased Bettad ei ole ainult suuremad, vaid ka erksama värvi ja erilisema sabaga. Enamik loomapoodides olevad battad on isased – suurem ja uhkem saba.
- Bettad käivad vee peal õhku hingamas ja võivad isegi lühikese aja jooksul veest väljas ellu jääda. Bettadel on labürint hingamine, mis võimaldab neil pinnalt õhku hingata. See aitab neil ka ellu jääda hapnikuvaeses keskkonnas, nagu madalad riisipõllud või seisvad tiigid. Nad võivad isegi veest väljas olla lühikest aega, tingimusel, et keskkond on niiske. Ehkki betta suudab elada lühikest aega madala hapnikusisaldusega vees, ei tähenda see, et nad eelistavad nii elada ning see ei tähenda ka seda, et bettasid tuleks hoida lilledega vaasides või mullides. Kahjuks levitatakse laialdaselt ideed, et te võite bettat lillevaasis või mullis hoida, kuid see ei ole tervislik ega humaanne viis nende kalade pidamiseks.
- Bettad ehitavad mullipesad, et kudeda. Isased bettad ehitavad mullipesad ja kui emane vabastab munad, kogub isane nad suhu ja “sülitab” need pesasse. Kuna mullipesade loomine on instinktiivne käitumine, siis võib isegi kaaslaseta betta mullipesa ehitada.
- Isased bettad valvavad oma järglasi. Isased bettad mitte ainult ei ehita pesa, vaid vaatavad ka munade järele, kuni nad kooruvad. Emased bettad rohkem antud protsessis ei osale. Emane kala võib olla paaritumisprotsessist nii kurnatud, et hiljem lausa sureb.
- Bettad on äärmiselt intelligentsed. Nad võivad ära tunda oma omaniku ja teha trikke, nagu ujuda ümber su sõrme, kui see on akvaariumis, ujuda läbi rõngaste või lükata pisikest palli väravasse.
