Puulehed akvaariumis

Loomapoes akvaristika riiulil oleme me kõik võib-olla näinud seal kümne kaupa müüdavaid lehti või oled kuulnud mingitest puulehtedest, mis pannakse akvaariumisse.  Need on India mandlipuu ehk catappa lehed. Miks neid lehti müüakse ning milleks need lehed head on?

Need tegelikult pole ainsad, mida võib akvaariumisse panna. On olemas ka teisi puulehti, mida saab akvaariumis ohutult kasutada, et kaladele ja teistele veeloomadele elukeskkond looduslähedasemaks ning paremaks muuta. Nendeks on sarapuu (corylus avellana), tamm (oak), lepakäbi (alder cones), pöök (fagus sylvatica), valgepöök (carpinus betulus), arukask (betula pendula), mägivaher (acer pseudoplatanus), pappel (populus L.), pärn (tilia, linden tree).

Lehed järvedes, jõgedes, tiikides ja muudes veekogudes on üks põhjustest, miks vesi on pruunikat või kollakat värvi. Nimelt lehed sisaldavad orgaanilist ühendit tanniini, mida leidub nii rohelistes kui ka  kuivades lehtedes. Lisaks sellele leidub tanniini kändudes, juurikates ja muudes puude ja taimede osades. Tanniin alandab vee pH-d ja pehmendab seda. Tanniin on kõige tõhusam pehmetes vetes, sest kareda vee puhver suudab happesuse kergesti neutraliseerida. Mõnede kalade puhul on see väga soovituslik, kuna ka nende looduslik elukeskkond sisaldab ohtralt tanniine. See aitab kaladel soodustada kudemist ja vähendada stressi. Lehtede lisamisega võib ära unustada igasugused kemikaalid, mis niikuinii ei ole kaladele head. Rohelised lehed sisaldavad kuni 4 korda rohkem tanniini kui kuivanud lehed.

Miks on lehed akvaariumis head?

Lehed loovad akvaariumis looduslähedasema keskkonna, vabastades tanniine. Lehed suurendavad akvaariumi elanike heaolu ja seeläbi toetavad immuunsüsteemi. Puu annab lehtedele antibakteriaalse ja seeninfektsiooni vastased omadused, et need kasvaksid tervetena. Seega kui sa paned lehed akvaariumisse, siis need head omadused kanduvad edasi vette. Lehed sisaldavad mineraale, mikroelemente ja tanniini, mis vabanevad lagunemise käigus.

Lehtede lisamisega akvaariumisse saad juurde biokile pinda. Biokile on bakterite, vetikate, seente ja teiste mikroorganismide kogum akvaariumis, mis moodustab kihi kõikjale akvaariumis: taimedel, pinnasel, dekoratsioonidel, klaasil jne. Lehtede lisamisel tuleb neil elamispinda juurde, mis on ainult hea. Lehel elavad mikroorganismid on väga heaks toiduks krevettidele, tigudele, krabidele, vähkidele ja ka kaladele.

Kuidas leida lehti loodusest?

Enamik puid langetavad igal aastal oma lehed. Nii saab lihtsalt loodusest lehti korjata. Kuid siiski peab jälgima mõningaid punkte:

1. Korjake ainult neid lehti, mis on maha langenud ja kuivad. Erandiks on lepakäbid, kuid sellest saad lugeda lähemalt allpool.

2. Korjata võib ainult langenud puulehti, mitte värskeid ja elavaid lehti. Langenud lehtedes pole enam ühendeid, mis lagunemise käigus võiks peavalu tekitada. Rohelised lehed soodustavad bakterite kasvu, sisaldavad suhkruid ja muid soovimatuid aineid, mis tekitavad erinevaid protsesse.

3. Lehti ja käbisid mitte korjata veekogust, sest seisvast veekogust korjatuna võivad sisaldada veest saadud parasiite, kes on kaladele ja muudele akvaariumi asukatele kahjulikud.

4. On oluline, et lehed ja käbid kogutakse saastamata keskkonnast. Lehti ei tohiks korjata põldude äärest, kus kasutatakse väetisi ja tõrjevahendeid. Ka teede ääres olevad lehed ja käbid võivad olla saastunud. Lehed peavad olema pestitsiidide vabad. Samuti ei ole hea linnast lehti korjata.

5. Korja ainult terveid lehti, millel pole märgata mingisugust kahjustust. Kahtluse korral jäta leht pigem korjamata kui riskida.

6. Korja lehti sügisel mitte kevadel.

7. Hea oleks lehti korjata peale esimest öökülma.

Pärast lehtede korjamist tuleb lehed/käbid kuivatada ning alles siis võib neid kasutada, akvaariumisse lisada. Lehtede põhja vajumise kiirendamiseks ja olemasolevate kahjurite või bakterite hävitamiseks võid need enne akvaariumisse lisamist kuuma veega üle kallata, kuid sel juhul ei ole lehel antibakteriaalset ja seeninfektsiooni vastast toimet. Lehe põhja saamiseks on veel mitmeid viise:

  • Oota kuni leht vajub ise põhja. Pane leht otse akvaariumisse ning oota kuni ta on vettinud. Seejärel vajub ise põhja. Selleks võib kuluda paar päeva.
  • Pane kivi või dekoratsioon lehe ääre peale, et see hoiaks seda põhjas.
  • Kasuta toiduklambrit lehe põhja kinnitamiseks.
  • Torka leht otsapidi pinnasesse.
  • Keeda lehte. Keetmise tagajärjel vettib leht kiiremini. See aitab ka tanniini eraldada ning tulemuseks on puhtam vesi ehk enam ei värvi nii palju vett, aga sellega kaotab leht oma antibakteriaalse ja seeninfektsiooni vastase toime.

Kui endal ei ole maakohta või kui ei tea, kust üht või teist puud maanteemürast kaugemal leida, siis võta appi RMK matka- ja õpperajad. Sealt peaks leidma piisavalt erinevaid matkaradasid, kus leidub vähemalt üks puuliik, mille lehti võib panna akvaariumisse. Võta lapsed või kaaslane kaasa, hingake värsket õhku ja liikuge väljas. Ühendage kasulik meeldivaga.

Lähemalt erinevate lehtede ja käbide kasulikest omadustest

Catappa ehk India mandlipuu leht (terminalia catappa)

Kaitseb kalade limaskesta, suurendab kalade heaolu ja soodustab paljunemist.  Eriti tähtsaks loetakse bettade kasvatamisel ja paljundamisel. Soodustab krevettide kestumist ja on looduslikuks toiduks veeloomadele. Kõik poest ostetud lehed ei pruugi vett värvida, kuid sellega peaks arvestama. Eesti looduses antud puud ei leidu. India mandlipuu lehti on võimalik osta loomapoest.

Lepakäbid (alter cones)

Lepakäbid alandavad vee pH-d, mis stimuleerib kalade paljunemist. Käbidel on antibakteriaalne ja seenevastane toime. Kuna tegemist on rikkaliku tanniinhappe allikaga, siis kasutavad seda laialdaselt kreveti- ja kalakasvatajad.

Soovitav lepakäbide lisamine akvaariumisse on 1 lepakäbi 10 liitri kohta. Nende kasulik toime kestab umbes 4-6 nädalani. Lepakäbid muutuvad pehmeks ning on toiduks krevettidele. Käbid võib panna ka filtrisse filtrikotiga. Üldjuhul muudavad vett pruunikamaks/kollakamaks, sest sisaldab tanniini.  Lepakäbisid võib aastaringselt korjata puu otsast, kui nad on pruunid ehk valmis korjamiseks. Mõnel pool kasutatakse ka lepalehti kuid lepakäbid on tuntumad. Maha kukkunud käbid võivad olla saastunud. Hea korjata kui puudel pole lehti.

Sarapuu lehed

Eestis vähem tuntud kuid mujal maailmas laialdaselt levinud sarapuu lehed alandavad vee pH-d. On antibakteriaalse ja seenevastase toimega. Sobib söögiks krevettidele, tigudele ja teistele akvaariumikaaslastele, kui üks või mitu lehte on ära söödud, siis võib lisada uue. Sarapuu leht on aeglaselt lagunev leht.

Pole kindlat doseerimiskogust. Kui pole soovi pH-d vähendada, siis panna ainult 1 leht. Kui on soov pH-d alandada, siis tuleb rohkem lehti lisada akvaariumisse. Sarapuu leht muudab vett pruuniks vähesel määral. Parim alternatiiv teistele puulehtedele. Väga sarnane toime catappaga.

Tamm

Tamm on kindlasti üks tuntumaid ja äratuntavaid puid. Tammeliike on umbes 600. Erinevate liikide lehed on erinevad, kuid üldiselt sobivad kõikide Eestis kasvavate tammeliikide lehed akvaariumisse. Tammelehtedes on suur tanniini sisaldus. Antud leht on hea pH alandaja. Värvib vett keskmiselt pruuniks. Pole kindlat doseerimiskogust. Lehti tuleks korjata sügisel. Kuna kõik tammed ei lase lehti sügisel maha, siis võib korjata ka üle talve puu otsas olnud lehti.

Kask

Kaselehti eelistatakse nende väikese suuruse tõttu just väiksemates või nano akvaariumites. Ei muuda vee pH-d ja vett värvib väga vähe, pea olematult. Hea dekoratsiooni või peidupaigana. Tugev ja aeglaselt lagunev leht.

Pöök

Sarnaselt kaselehtedele on antud lehtede eeliseks just nende suurus.  Ei värvi vett nii palju kui catappa.

Valgepöök (carpinus L. või hornbeam)

Antud lehtede kohta levib vastakaid arvamusi. Mõned väidavad, et valgepöögi lehed on mürgised krevettidele. Teised leiavad jälle, et neid saab edukalt kasutada kreveti akvaariumis. Igaüks otsustagu ise kumba ta usub. Kui olete proovinud, siis võib tulemustest teada anda.

Valgepöögi lehed alandavad väga kiiresti vee pH-d. Seega tasub nende lehtedega hoolikalt ümber käia.  Tuletan meelde, et kiire pH langus põhjustab kaladel stressi. Kindlat doseerimiskogust ei ole.

Vaher

Pole leidnud kinnitust, et kõik vahtra liigid sobivad akvaariumisse. Kuid näiteks mägivaher (acer pseudoplatanus L.) sobib. Eestis kasvab ainult ilupuuna. Lühiajaliselt suudab pH-d alandada. Sobib toiduks. Suuruse järgi sobib paremini suurematesse akvaariumitesse. Kindlat doseerimiskoguse ei ole.

Viljapuulehed

Täpsemat mõju akvaariumile ei ole uurinud. Viljapuulehed, mida võib anda näiteks krevettidele söögiks on kirsi-, õuna-, pirni- ja ploomilehed. Antud lehtede kasutamisel peab olema ettevaatlik, sest neil võib olla pestitsiidide jälgi. Isegi kui sa ise ei kasuta ühtegi pestitsiidi, siis su naaber võib neid kasutada ning tuulega võivad ka sinu puud nendega kokku saada. Pestitsiidid on kaladele, krevettidele ja tigudele enamasti surmavad.