Kes on hüdrad?

Kes on hüdra?

Enamus hüdraliike elab meres, kuid neid leidub ka magevees. Hüdrad on ainuõõssete hõimkonda kuuluvad loomad, kes elavad nii üksi kui ka kolooniatena. Hüdralased meenutavad harunenud otsaga niiti, kes vabalt vees hõljuvad. Välimus on petlik, sest nad on tegelikult röövloomad, kes püüavad ja söövad väikseid veeloomi. Veekogus võivad nendeks olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Akvaariumis kalad, krevetid. Olenevalt liigist võivad nad kasvavad kuni 2 cm pikkuseks. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikeseid kalu, aga üldjuhul kujutavad ohtu ainult maimudele. Hüdrad ise ei liigu. Nad kasutavad selleks veevoolu ning seejärel kinnituvad suvalisse kohta.

Miks nad tekivad?

Hüdra võib akvaariumisse tulla taimede või muude esemetega kellegi akvaariumist või poest. Ka taimi või sööta tuues loodusest võid hüdrad endale saada. Seepärast alati uusi asju või taimi tuues loputa need korralikult üle, see on üks vähestest asjadest, mida saad omalt poolt teha.

Hüdrad paljunevad ainult juhul kui neil on piisavalt toitu. Seega akvaarium tuleks hoida hooldatud ja vältida tuleks ületoitmist. Hüdrad paljunevad kahel viisil. Esimene neist on pungumine ja teine on katkiminek, mille tagajärjel kasvab igast hüdratükist uus hüdra. Seega on oluline, et hüdra ei tehtaks katki. Kui hüdra läheb katki, siis kasvatab ta igale tükile vajalikud osad tagasi. Näiteks kui teha üks hüdra kolmeks osaks, siis sa saad lõpuks ühest kolm hüdra. Vaata ka allolevaid pilte hüdra paljunemisest.

Hüdra paljunemine katki minemisel

Hüdra paljunemine pungumisega

Kuidas neist lahti saada?

Hüdrasid saab eemaldada näiteks kalade lisamisega, kes neid hea meelega söövad. Sellisteks kaladeks on guraamid, mollid ja paradiisikalad.

Teine võimalus on temperatuuri tõstmine akvaariumis. Selleks tuleb kalad enne temperatuuri tõstmist tõsta teise akvaariumisse, sest järsk temperatuuritõus ei ole kalade ja ka teistele akvaariumielanike tervisele hea. Paljud kalad ei talu 38 kraadist vett. Kui kalad on ümber paigutatud, siis tõstke temperatuur vähemalt 38 kraadini minimaalselt 20-30 minutiks, kuni tund ei tee paha. See tähendab, et kui temperatuur on jõudnud 38 kraadini, siis 20-30 minutit vähemalt peab temperatuur nii kõrge olema, mitte kogu protsess on 20-30 minutit. Seejärel lülitage soojendi tavalisele temperatuurile. Enne kalade akvaariumisse panekut sifoonige põhi surnud hüdradest puhtaks ning vee jahutamiseks tehke veevahetus või lisage jahutamiseks jääpudeleid. Pidage meeles, et kalu ei tohi enne tagasi panna, kui on saavutatud soojendamisele eelnev temperatuur.

Lihtsaim viis on kasutada ravimeid/aineid nagu no-planaria või eSHa gastropexi, mitte segi ajada eSHa gastrobaciga, mis mõlemad on teomürgid. Ka enamus parasiidi vastased ravimid peaksid aitama, aga ise ei ole seda katsetanud. Ravimid aga kahjustavad häid bakterikolooniaid ehk see võrdub  akvaariumi restartimisega. Ka vase lisamine akvaariumisse aitab hüdrasid tappa. Kuid jällegi on see kahjulik nii tigudele kui ka krevettidele. Mürkide ja ravimite puhul peab olema ettevaatlik, et kindlasti antud aineid ei jääks akvaariumisse, sest kui paned krevetid ja teod tagasi ning klaaskastis on neile surmavat ainet, siis saavad nad surma.  Pärast nende kasutamist tuleb vesi filtreerida söega, et kõik ravimi jäägid saaksid eemaldatud.

Hüdra võib eemaldada ka ise manuaalselt nuustikuga klaasi pealt ära pühkides, aga sellisel juhul peab olema väga ettevaatlik. Nimelt ka hüdra suudab paljuneda nii nagu planaria – igast tükist kasvab uus elukas. Kui hüdra läheb katki, siis ta kasvatab igale tükile vajalikud osad tagasi. Rohkem hüdrasid sa ei taha ju oma akvaariumisse. Sellisel viisil ei ole võimalik eemaldada aga kõiki tegelasi, sest mõned võivad end ka põhjapinnases peita.

Miks ei tohi veekogudest taimi ja toitu akvaariumisse tuua?

Loodusest toodud taimed ja toit võivad sisaldada mitmeid tegelasi, kes pole kaladele head. Võib arvata, et veega loputamisest piisab, kuid nii see alati ei ole. Enamasti saadakse endale sellisel viisil kiililiste vastsed, ujurivastsed või hüdrad akvaariumisse, kes on kaladele ohtlikud. Võid ju mõelda, et ah mis need pisikesed putukad/olendid ikka saavad kaladele teha, aga tegelikkuses suudavad nad isegi kala tappa.

Edasi tuleb juttu kolmest kahjurist, kelle võid saada looduslikust veekogust.

1. Kiilivastsed

Kiililiste vastsed elavad vees ja on röövtoidulised. Nad ootavad saaki liikumatult veekogu põhjas või taimede vahel. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Lisaks eelnevale oskab kiilivastne tagakeha sisse vett tõmmata ning sobival hetkel selle välja paisata, et kiiresti toit kinni püüda. Nad hoiavad saaki kinni suistega ning suudavad läbi hammustada ka paksust soomusest.  Kiilivastne saab jagu isegi konnakullestest ja kalamaimudest. Kui vastne kasvab suuremaks, siis ta kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. Vees elavad nad kuni 3 aastat, lendava putukana elab kiil aga vaid mõne kuu.

2. Ujurid ja nende vastsed

Ujurid elavad märgaladel, tiikides ja järvedes. Nad võivad kasvada kuni 4 cm pikkuseks. Toituvad peamiselt putukatest, aga ründavad ka kalu. Ujurivastsed ja valmikud on samuti röövtoidulised, kelle toiduks on kullesed, teod, limused, kalamaimud ja teised veeloomad. Nad on pidevalt näljased ja seetõttu varitsetakse saaki kogu aeg. Teravate lõugadega kinni püütud saak imetakse verest tühjaks. Akvaariumis võib ujur teha puhta töö, sest süüakse ära kõik ettejuhtuvad elusolendid. Nad ei kohmetu ka endast mitu korda suurema saagi ees. Ujurit on nimetatud seetõttu ka „tiigihirmuks“.

3. Hüdrad

Hüdrad on kiili- ja ujurivastsetest palju väiksemad. Kasvavad kuni 2 cm pikkuseks. Hüdralased meenutavad harunenud otsaga niiti, mis vabalt tiigi- või järvevees hõljub. Välimus on petlik, sest ka nemad on tegelikult röövloomad, kes püüavad ja söövad väikseid veeloomi. Nendeks võivad olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikeseid kalu, aga üldjuhul kujutavad ohtu ainult maimudele. Akvaariumi saab hüdrast puhtaks, kui tõsta veetemperatuuri 20-30 minutiks 38 kraadini.